Fedora Core 2 installeerimine

Juhend-ülevaade

Installeerimiseks vajaliku Linux-baasil operatsioonisüsteemi tarkvara leiab tavaliselt FTP-saidist ftp.linux.ee .

Installeerimise esimeseks etapiks on tarvis alla laadida CD-plaadile kirjutamiseks vastav iso-fail. Kuna on kasutada Interneti püsiühendus, siis piisab laadida endale fail boot.iso, sellest CD luua ning ülejäänud installatsioon toimub üle võrgu.

Installeerimiseks sobilikest kaasaegsetes Linuxitest on valida Fedora Core 1 ja Fedora Core 2 vahel, kuid viimane on alles arendusversioon, mille töökindlus ei pruugi olla päris hea. Vaatamata sellel kasutame võimalust ning uudishimust otsustame Fedora Core 2 kasuks.

Minnes nüüd konkreetsemaks, laadime alla sobiva iso-faili aadressilt ftp://ftp.linux.ee/pub/fedora/linux/core/development/i386/images/boot.iso

Seejärel tuleks see fail kõrvetada CD-ks, s.t. mitte kopeerida CD-le, vaid luua tõmmisest (image) CD-ROM.

Kui plaat valmis, siis tuleks see panna arvutisse ning sättida nii, et CD-seade oleks buuditav.

Kui arvuti on plaadi pealt üles tulnud, siis pakutakse võimalikke installeerimiskeskkondi.

Seejärel pakutakse võimalust valida keel, milles edasine installeerimisprotsess käib. Valida võiks Estonian.

Ka tuntakse huvi, millist klaviatuuri kasutatakse. Eesti klaviatuuri puhul peaks siis valima „et”.

Uue ekraanipildi ilmudes on nüüd oluline valida õige installeeritavate pakettide allikas. Meie näiteks võiks olla see FTP. Liigume edasi.

IP seadete puhul on meil kasutada dünaamiline IP seadistus ning käsitsi IP häälestust määrama ei pea.

FTP seadistuses soovitakse saada FTP saidi nime, milleks on meie näites ftp.linux.ee, ja Fedora Core kataloogi, mis on siis /pub/fedora/linux/core/development/i386 (sobib ka tegelik asukoht /mount/hdb/mirror/fedora/linux/core/development/i386/ )

Seejärel käivitatakse graafiline installatsiooniprogramm.

Tasub tutvuda vasakpoolse abiinfoga, seda ka edaspidistes akendes. Samuti versiooni märkmetega. Kui eelnev tehtud, siis võib edasi minna vajutades nupule Järgmine. Ilmub uus aken, kus on üldjuhul määratud monitor. Samas saab käsitsi määrata monitori tootja ja monitori. Näiteks kasutatav LCD TFT monitor Viewsonic VX800 tunti ära kui tuvastamata monitor, mistõttu määrame selle käsitsi. Nagu näha, on see nimekirjas täiesti olemas.

Vajutades nupule Järgmine satume järgmisele leheküljele, kus täpsustatakse installatsioonivõimalusi. Kuna olemasolevas arvutis oli eelnevalt juba Fedora installeeritud, siis pakuti ka võimalust seda ainult uuendada. Muidu ilmselt seda akent ei tekigi.

Nupule Järgmine vajutades minnakse täpsemaks ning antakse valida võimalike installatsiooniviiside vahel: Isiklik töölaud, Tööjaam, Server, Kohandatud. Kuna oleme uudishimulikud, siis valime valiku Tööjaam, kuigi tavakasutaja jaoks piisab ka valikust "Isiklik töölaud”.

Nupp Järgmine annab võimaluse valida automaatse partitsioneerimise ja käsitsi partitsioneerimise vahel. Kel pole kogemusi partitsioneerimisega, on soovitav valida automaatne, sest ebaõige partitsioneerimine ei taga süsteemi piisavat töökindlust. Valime samuti automaatse partitsioneerimise.

Järgneval leheküljel peab täpsustama automaatse partitsioneerimist. Nimelt on võimalik eelnevalt kustutada kas Linuxi partitsioonid või kõik partitsioonid (st ka Microsoft Windows’i) omad. Või hoopis säilitada kõik partitsioonid kasutades vaba ruumi. Kuna antud juhul pole kõvakettas midagi olulist, siis valime "Kustuta kõik partitsioonid”. Tasub ka märgistada ära linnuke, et vaadata partitsioonid üle.

Kahtlemata arvuti hoiatab otsuse eest kustutada kõik partitsioonid. Kuna oleme kindlad, siis vastame Jah.

Peale kinnitust kuvatakse projekt, milline võiks näha välja ketta partitsioonide paigutus. Ülevalpool on partitsioonide paigutust ka võimalik graafiliselt vaadata.

Järgmisel leheküljel võimaldatakse paigaldada alglaadur GRUB, mis teeb eriti mugavaks võimaluse jooksutada arvutis mitut operatsioonisüsteemi (näiteks Windows XP ja Fedora Core 2). Parooli alglaadurile lihtsuse huvides ei määra, küll vaja uurida, mida saab määrata Alglaaduri eriseadete alt tehes vastavasse kohta linnukese.

Eriseadete all saab muuta buutkirje installeerimise asukohta ning võimalus määrata kernelile parameetreid. Meie siinkohal midagi ei muuda ning läheme lihtsalt edasi.

Võrguseadete all on võimalus määrata, kas ja milline võrgukaart aktiveeritakse alglaadimisel ning kuidas hostinimi määratakse. Nagu installeerimise alguses oli juttu, siis meil on hostinime ja IP aadressi määramine automaatne. Seega sellel leheküljel ei tule samuti muudatusi teha.

Võrgu puhul on äärmiselt oluline turvalisus, milles on suur roll tarkvaralisel tulemüüril. Vastav nupuke on tõenäoliselt vaikimisi tulemüüri kasutamise ees, kuhu ta peaks ka jääma. Kuna me ühtegi serveriteenust ei plaani installeerida, siis ka teenuseid ühtegi ära ei märgi.

Järgnevalt palutakse üle vaadata installeeritavad keeled. Mõnel juhul võib vaja minna ka kirillitsat, seetõttu võib lisaks eesti keelele ka vene keele ära märkida. Aga arvutiga suhtlemiseks vajalik keel võiks ikka Estonian olla.

Ajavööndiga, mida arvuti vaikimisi pakub Euroopa/Tallinn, võib täiesti nõustuda.

Tähtis on nüüd sisestada ja meelde jätta administraatori (ehk kasutaja root) parool

Nüüd on tehniline osa möödas ning võib asuda tarkvara installeerimise juurde. Pakutakse võimalust installeerida vaikimisi valitud paketid või hoopis muuta paigaldatavate pakettide valikut. Kuna ei ole kindel, et arvuti midagi head välja ei jäta, siis vaatame pakettide valiku ise üle ehk siis valime "Muuda paigaldatavate pakettide valikut”.

Ette tuleb pakettide nimekiri.

Valida võiks järgmised valimata paketid (kõik paketid saab valida klõpsates Kirjeldus peale):

Töölaud

Rakendused

Loomine ja avaldamine

Serverid

Arendus

Süsteem

Mitmesugust

Nüüd võib edasi minna. Antakse teada installeerimise alustamisest, mille kinnitamiseks tuleb vajutada Järgmine nupule (ekraanil olev tekst soovitab küll vajutada jätka).

Vormindatakse failisüsteemid ning valmistutakse installeerimiseks.



Seejärel asutakse pakette laadima ja installeerima, mille progressist saab aimu ekraani paremal allservas. Sõltuvalt arvutist kulub installeerimiseks ca 10-20 minutit.

Pärast installeerimise lõppu tuleb rõõmustav teade ning tuleks teha taaskäivitus vajutades paremal allservas olevale vastavale nupule.

Tähelepanu! Arvuti BIOS tuleks taas seadistada nõnda, et esimene buudieelistus on kõvaketas, mitte CD-seade.

Arvuti taaskäivitamisel ilmub kõigepealt alglaadur GNU GRUB. Vajutades enter käivitatakse Fedora Core.

Jõutakse lõpuks graafilisse resiimi, kus esitatakse veel mõned täpsustavad küsimused.

Läbi võiks lugeda litsentsi tingimused (kahjuks küll inglise keeles), …

… sättida paika kuupäev ja kellaaeg (ajaserveri olemasolul märkida ka NTP server), …

… panna paika ekraani seadistused, …

… lisada tavakasutaja konto (administraatori kasutajanime alt pole väga mõistlik igapäevaseid tegevusi toimetada), …

… seadistada helikaart mängides ka proovi heli (peaks kostuma lühike kitarrimuusika), …

… installeerida täiendavatelt CD-delt tarkvara, kui see on vajalik.

Seadistuse lõpetamisel antakse sellest teada ning palutakse jätkata.

Kõik on läinud õnnelikult ning sisselogimisekraan on nüüd ees. Sisestada tuleks kasutajanimi, mis loodi installeerimise käigus.

Samuti tuleb sisestada parool, mis sellele kasutajale omistati.

Edukal sisselogimisel tervitabki meid töölaud.

 

Nüüd võib asuda üle vaatama installeeritud tarkvara.


Koostanud

Aivar Ilves