Täna siis tegime koguperekülastuse Perekonnaseisuametisse, et väikene ilmakodanik end tõesti ka kodanikuna tunda saaks. Pidime seetõttu kõikseemees sinna minema, kuna ma pole lapse emaga ametlikult abielus. Sain aru, et ametlikult abielus olles piisanuks ühe vanema käigust. Siiski sai kodutöö ära tehtud ning vastav blankett (põlvnemise kindlakstegemise avaldus – http://www.riik.ee/blank/pere/polvnemise_kindlakstegemise_avaldus.pdf ) välja trükitud ja ära täidetud. Sünnitushaiglast antud sünnitõend oli olemas. Minumeelest võiks see teenus olla ka kasvõi osaliselt elektrooniline, sest vastsündinud titega (eriti meie juhtumil enneaegsega) linna mööda ringi ratsutada pole ilmselgelt hea mõte. Ok, titte ei pidanud kaasa vedama, aga kuhu teda siis jätta, sest üksinda teda ju koju jätta ka ei või. PKSA-s oli mingi pulm algamas, Harri Kingo oli paaripanijana kohal ja ühe sugulasena oli näha ka tuntud näitlejat Guido Kangurit.

Lapse nime vormistamine läks ladusalt. Ametnik trükkis hulga pabereid välja. Üks neist kandis pealkirja "Sünniakt". Kõlab justkui üleandmis-vastuvõtmisakt, kas pole Sünnitunnistust pakuti kas kaantega või ilma. Kaaned maksavad 40EEK. Olin just rahakotti rabamas, kui tuli meelde linnapea juures olev tseremoonia, mille käigus antakse sünnitunnistused Raekojas pidulikult kätte. Need üritused (samuti tasuta!) toimuvad kord kvartalis ning järgmine üritus on alles 15.09. Asjaajamist see ei sega, sest antakse selle ajani ports kinnitatud sünnitunnistuste koopiaid kätte. Jäigi siis jutt, et teeme piduliku üleandmise. Aga siis kaante eest maksma ei pea, sest mingi fotofirma (selle flaier pisteti ka kutse vahele) maksab need omast taskust kinni. Vahva! Pidulikum värk ja maksma peab vähem Mis kõige toredam, sel tseremoonia perioodil võin parkida iidsel Raekoja platsil ja ükski Falcki onu ei köhi, sest minult võeti pisikese kollase postit peale autonumber koos minu telefoninumbri ja nimega, millel olevad andmed lubati Falcki edastada.

Lõpp hea, kõik hea. Sisenesime majja väikese mr. Noname’na, väljusime ca poole tunni pärast noorhärra Oskar Kristofer Ilves’ega.

Probleem lihtsalt selles, et Pelgulinna Sünnitusmaja IV korruse ämmaemandad on sellised ülbikud, kes ei tutvu üldse probleemidega. Ja nõrguke emme pisikesega ei oma sellist löögijõudu, kui issiga koos. Eriti kui issi on tuntud maailmaparandaja. Õnneks vaikselt probleemid siiski lahenesid. Me ei olnud ka kadedad ning kaebasime meid vaatama tulnud osakonnajuhatajale dr. pr. Frolovale (vaatamata perenimele meeldiv eesti proua) kõik ära. Dr. Frolova oli ka isik, kes meie jõmmi päevavalguse kätte toimetas.

Eile kolis 2/3 peret Lastehaiglasse, et enneaegne tita oleks professionaalide järelevalve all. Seal selgus, et pisike on täitsa ära näljutatud ja külmutatud (viimasel päeval sai Pelgulinnas tõesti elektriradikas küsitud, aga siiski oli sellest vähe). Ja toitmisel kindlat rezhiimi kah polnud, kellaaegade osas ehk küll, aga koguste osas eriti mitte – võttis palju võttis. AGA nüüd pidi käima küll asi rangelt nööri mööda. Laps on soojakoti peal, toitmine käib kindlatel kellaaegadel ja miinimumkogused on ette antud. Lapse kaalumise kaal on ka voodi kõrval. Palati sisustus puidust ja täitsa hubane, aknast vaade metsale – mine või ise elama Eile oli põnn suutnud tissist end nii täis õgida, et vaevles kõhuvalude käes…

Poja on jätkuvalt nimeta. Tõsi, oleme mõned variandid leidnud. Aga nime panemisel on meil kolm kriteeriumi:
1) kuna tita on vaatamata oma olematule vanusele väga vitaalne ja tubli, siis peab nimi sisaldama kindlasti R tähte (soovitavalt alguses või lõpus);
2) ei tohi olla väga levinud nimi, st TOP-idesse kuuluv, aga ka mitte väga haruldane ja eksitav;
3) peab olema hästi ja üheselt arusaadav-spellitav eesti keeles ja ka levinud keeltes (inglise, saksa, prantsuse, vene).

Lisaks rakendame nimele numeroloogilist kontrolli, milleks on abiks koht  http://www.tartu.ee/taheklubi/numeroloogia/ . Lihtsalt, et poleks mingi luuseriga lõpuks tegemist…

Seega nimekonkurss on veel avatud, pakkuge. Kui pakutud nimi leiab rakendust, siis pakkuja saab ka auhinna!

Pildid pisikesest üleval aadressil http://www.ilves.net/pisike  . Eks kui noormees endale nime saab, siis teeb talle koduka, millel õige lõplik aadress ja olemasoleva suunan siis ümber. 

Lõpuks toodi emme kah tagasi ning kolisin lapsega sinna vastavasse ruumi. Pärast mõningast tutvust oma emmega oskas väikemees oma silmaluugid lahti lüüa (ca kl 11 paiku). Vaatas mulle otsa ning naeratas kenasti. Päris armas kohe !

Tissist noor ilmakodanik väga huvitatud polnud, korra proovis ning uuesti üritades hakkas nägu virilaks kiskuma. Ok, oli siis niisama emme kaisus.

Tuli kätte aeg, mil eraldati emme ja laps. Emme viidi intensiivosakonda, laps lastetuppa. Saatsin emme intensiivravisse ära olles veel tugiisiku rollis. Külastajatel pole sinna ruumi asja. Kahjuks haiglast lahkudes muutusin ma ka külastajaks tagasi . Tutvustati perepalati võimalusi ning sai üks neist homsest ära broneeritud.

Käisin veel lapse juurest läbi ning küsiti, kas võib vaktsineerida. Loomulikult! Lahkusin haiglast kl 12 paiku.

Kõige toredam kogu selle ürituse juures on, et kogu personal oli väga sõbralik, abivalmis ja viisakas. Kui oli abi vaja, paluti kenasti "äkki isa aitab" vms. Ja tore oli ka see, et paljudel personali hulgast ei olnud eesti keel emakeel, aga eesti keelt rääkisid nad kõik kenasti.

Meelde jäi ka osakonna seinal olev tabel 2005. aastaga, kus iga päeva kohal suur ruut ning seal sees siis iga sellel päeval sündinud lapse kohta sinine või punane triipkleepekas.  Enne meie jõnglast oli juba sel päeval 3 poissi ja 1 tüdruk ilmavalgust näinud.

Aga kutil on isikukood ka jube vahva. Mõnel mehel pole nii ilusat telefoninumbritki!