Meil on olemas eeldus - juba kehtivate seaduste järgi on e-hääletamine alates 2005. aastast kohustuslik. Olemas on ka töötav tehnoloogiline lahendus, mis on pilootkasutuse edukalt läbinud. Seesama tagasilükatud seadusemuudatus loob võimaluse hääletada elektrooniliselt mitu korda, mis välistaks häälte ostmise. Kuna kehtivat seadust, mis suurendab konkureerivate parteide (e-)hääli, on juba raske muuta, siis seadusemuudatuse torpedeerimine nii kahe partei poolt kui ka presidendi poolt teenib mõlema nimetatud partei huve ehk loob mõlemale parteile ju soodsa pinnase häälte ostmiseks. Kui sedeliga hääletamisel ei saa poliitik X kuidagi kontrollida, kas ikka hääletasid tema poolt või mitte, siis sülearvuti nina alla surudes ei ole selle kontrollimises enam üldse probleemi. Tuletagem meelde, kes on meil suurimad meediakangelased olnud häälte ostmises – ikka needsamad parteid… Kui kodanik saaks oma "jõuga" antud e-hääle ümber hääletada, siis muutuks muidu niivõrd lihtsana näiv häälteostmine mõttetuks. Kes seda siis lubada saab…

E-hääletuse võimaldamise eesmärk ei ole, et kõik peaksidki hääletama interneti teel. Põhimure on valimisvõimaluste laiendamine, eriti juhtudeks, mida kehtiv seadus ei kata. Või on ilmastikuolud või vahemaad ja seetõttu avaldaks interneti teel hääletamine mõju valimisaktiivsusele. Näide elust enesest: välismaal eelhääletamine lõpeb nädal enne päris valimisi ehk pühapäeval. Kohalik eelhääletus algab esmaspäeva hommikul. Kodanik sõidab pühapäeva õhtul välismaale ja naaseb nädala või enama pärast. Välismaal ei saa ta enam hääletada, kodumaal ei saa ta veel hääletada. Ja võime kurvastusega tõdeda, et kodaniku õigust valida on rikutud.

Kui nüüd see lombakas seadus tõesti jääbki kehtima, siis on see küll surm e-hääletuse projektile. Kuna pole juurutatud uut mõtteviisi, vaid ainult tehnoloogiat, siis diskrediteerib see projekt kogu maailmas e-hääletamist, mille suhtes kohtab juba niigi rohkem pessimismi kui optimismi. Kogu maailma lootused selles vallas on Eestile kui uutmoodi mõtlevale-tegutsevale riigile suunatud ja kui me ise selle projekti põhja laseme, siis on see minumeelest kuritegu. Praegu on viimane aeg otsustada üldse e-hääletus seadustest välja visata või pikendada rakendamise tähtaega, sest poolikut lahendust pole kellelegi vaja. Loodetavasti asi jõuab Riigikohtusse ja seal on terve mõistusega inimesed, eesotsas innovaatiivsust hindava eksjustiitsminister Märt Rask’iga.
Küsimus on antud juhul valimiste salajasuse tõlgendamises. Peab otsustama, kas peame olulisemaks probleemi, et mõni innovatiivsem kodanik saab mitu korda hääletada, või probleemi, et toimub häälte massiline ostmine ja väljapressimine. Nende probleemide lahendused on paraku antud kontekstis üksteist välistavad. Kui kumbki probleem pole vastuvõetav, on targem seadustest e-hääletus üldse välja visata või määramatusse tulevikku lükata. Ehk on järgmine president arukam ning seadustab e-valimised tervikpaketina.

Sattusin (emme konto alt) lõpuks ristteele ning valisin peretoetuse. Seal natuke klõpsimist ning vaikimisi valikutena juba taotlusel olemas sünnitoetus, lapsetoetus ja lapsehooldustasu. Tore! Määrata jäi ainult pangakonto, kuhu raha laekub, ning kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress).

Teine üritus oli vanemahüvitise taotlemine, mis väidetavalt ongi algusest peale elektroonilisena üles ehitatud. Sama seis, ainult enne andmete kuvamist plõksis brauser x-tee peal üksjagu aega – koguti infot siit-sealt keskpõrandale kokku. Pangakonto number ja kontaktandmed sisse ja… Stopp! Küsitakse nõusolekut, et lapsehooldustasu võetakse vanemahüvitisest maha. Vaikimisi on kirjas, et nõus. Selgituses kirjas, et kui ei ole nõus, siis on Pensioniametil õigus see summa maha arvata. Saa nüüd siis aru, kuidas toimida… Umbes siis nii, et ühtepidi on kokkulepe ja teisipidi on õigus. Olgu peale, jäi siis vaikimisi väärtus ehk nõusolek, sest ega riik ju rohkem saadud raha ikkagi ei kingi. Veel oli vaja tulumaksuvaba miinimumi arvutuse jaoks määrata algusaeg (vanemahüvitis on ju tulumaksuga maksustatav). See küsimus tekitas segadust ja täiendavat uurimist, aga lõpuks ehk sai õige aasta ja kuu kirja. Eks tuleva aasta alguses MTA-ga eraldi arveldab, kui midagi puudu või üle on.

Mõlemad taotlused edastatud, näis kunas midagi juhtuma hakkab. Igatahes väga vinge, et need asjad saab paari hiireklikiga korda ajada! Igati eeskujulikud teenused!!! Au ja kiitus Sotsiaalkindlustusametile selliste teenuste pakkumise eest! Päris kindlasti personaalselt ka Indrekule (Indrek Kressa), kes loodetavasti tehnilise poole realisatsiooni eest seisnud on. Pärast selliseid meeldivaid toiminguid hakkab mul küll juba tekkima tunne, et elan tõesti e-riigis

Perekonnaseisuametniku sõnul peab linnapoolse sünnitoetuse saamiseks linnaosavalitsusse kohale minema. Ok, sealt ma sõidan igal päeval mööda, võin ka korra LOV juures pidurdada – loodetavasti ei lähe seal kaua Tervisekindlustust pidi ka internetis taotleda saama. Paraku X-teel ja Haigekassa veebis ma sellist võimalust ei leidnud. Pakuti Euroopa tervisekindlustuse kaarti. Võibolla ongi nüüd see õige asi, olen ajast maha jäänud… Uurin telefoni teel edasi.

—- Tsitaadi algus —–
Sain täna kogemuse võrra rikkamaks. Nimelt sain kaks kuud tagasi isaks. No see iseenesest ei ole enam väga suur uudis ja suurest tuhinast ülesaanuna otsustas minu elukaaslane taotleda poole õppelaenu kustutamise võimalust. Hakkasin uurima, kuidas seda teha, sest lapse emal on lapsega niigi piisavalt tegemist. www.ensib.ee leht selgitas ilusti, et neiu peab pöörduma panka, kust laen võetud ja ka lahti oli seletatud see, millised andmeid vaja lisaks pangale esitada. Nii võtsin ette Hansapanga kodulehe, et otsida informatsiooni nimetatud võimaluse kohta. Ega ma sealt suurt midagi ei leidnud ja nii helistasin panga klienditoele. Klienditugi tõdes, et selline võimalus on tõesti olemas. Ma küsisin, et kas seda võimalust saab ka internetipangas kasutada, mispeale vastati mulle eitavalt. Nii uurisin edasi, kuidas siis. Öeldi, et tuleb tulla kohale ja kirjutada vajalik avaldus. Küsisin, et äkki saan siiski avalduse netist nende kodulehelt kätte, et siis aega kodus täita või nii. Kahjuks ei olevat seda vormi internetis, aga mulle tehti vastutulek ja saadeti vorm meiliga. Õnneliku noore isana täitsin kiirelt vormi ära ja lasin elukaaslasel allkirjastada. Nii asusingi kolm paberit (avaldus, neiu kooli lõpetamise diplomi koopia ja lapse sünnitunnistuse koopia) näpus panga poole teele. Pangas selgus, et kuna diplomi koopia ei ole kinnitatud, siis pean tooma lisaks ka originaali, et nad saaks ise koopia teha. Läksin siis originaali tooma ja sellele järele jõudnuna helistati, et neiu peab ikka ise kohale minema, sest minu isikut ei olevat võimalik ühtselt tuvastada. Ma ise mõtlesin, et mitmeti siis mind tuvastada tahetakse, et minu nimi ja isikukood ju lapse sünnitunnistusel olemas ja ka ID kaart varuks taskus. Loomulikult anti võimalus minna paberitele järgi ning neiul minna lähimasse pangakontorisse. Nii ma tegingi ja ei möödunud kaua, kui omasin taas pabereid, millega hommikul panga poole väntasin. Samas olin ka sama loll nagu enne panka minekut .

Siit tekkis minul küsimus, et miks ei saa kodanikud sellist teenust tarbida Kodanikuportaali vahendusel, kus X-tee küljes on olemas nii pangad, kui ka Sotsiaalkindlustusamet, Rahvastikuregister ja EHIS!? Ma olen küll üsna tüütu inimene, aga ma ei ole siiski kaotanud lootust maailma parandada. Seega on minu ettepanek asjaosalistele, et lahendame antud asja korraliku e-teenusena ära!?!?
—– Tsitaadi lõpp —–

Olles ise noor isa, siis kahtlemata on Riho mõtted head. Minuteada on Sotsiaalkindlustusamet EHIS-e külge juba üle X-tee lingitud, pangad on kohe-kohe ehk septembrikuust liitumas. Mul endal või täpsemalt minu perel varsti sama asja vaja ajada…;-)
 
Arvestades, et lapsega emal on liikumine avalikes asutustes suhteliselt komplitseeritud, siis on kahtlemata hädavajaliku teenusega tegemist. Ja nagu näha, siis issil puudub antud juhul võimalus emme sekretäriks-asjaajajaks olla.

Mis seal ikka, peame siis ühiselt tegutsema, et asi realiseeritud saaks. Bürokraatlikud tõkked lükkama laiali…