Oma beebi

≡ Category: Lapsejutud |Leave a Comment

Täna oli täiesti kreisi päev. Nimelt pidin juba hommikul kella 8.00-ks Pelgulinna sünnitushaiglasse minema, et tulevase ilmakodaniku vastuvõtuks valmistuda. Pärast kõiki sebimisi lõpuks saatsin kolmveerand üheksa abikaasa operatsioonisaali. Poole tunni pärast ehk veerand kümne paiku kuulsingi kõva kisa ning kuulsin väikest Ilvest tulemas… Ega ei ole midagi öelda, enneaegse kohta 2.9kg ja 46cm – paras pirakas. Noormeest läbivaadanud lastearst (meeldiv vanem proua) arvas, et õige ajani kandes oleks poiss olnud üle 4 kg. Uhh, kes sellist koormat kanda jaksaks… Laps mõõdeti ja kaaluti ära ning pakiti kenasti sisse. Korraks viidi ka emmele näha. Tegelesin siis oma järeletulijaga ajutises lastetoas, mis nägi rohkem laboratooriumi moodi välja. Ühe käe haardes lapseke ning teise käe haardes telefon, millega vanavanemaid informeerida suguvõsa mõningasest muudatusest. Ta oli ütlemata jutukas, mistõttu vanavanemad olid informeeritud juba enne, kui ma suu lahti sain.

Lõpuks toodi emme kah tagasi ning kolisin lapsega sinna vastavasse ruumi. Pärast mõningast tutvust oma emmega oskas väikemees oma silmaluugid lahti lüüa (ca kl 11 paiku). Vaatas mulle otsa ning naeratas kenasti. Päris armas kohe !

Tissist noor ilmakodanik väga huvitatud polnud, korra proovis ning uuesti üritades hakkas nägu virilaks kiskuma. Ok, oli siis niisama emme kaisus.

Tuli kätte aeg, mil eraldati emme ja laps. Emme viidi intensiivosakonda, laps lastetuppa. Saatsin emme intensiivravisse ära olles veel tugiisiku rollis. Külastajatel pole sinna ruumi asja. Kahjuks haiglast lahkudes muutusin ma ka külastajaks tagasi 🙁 . Tutvustati perepalati võimalusi ning sai üks neist homsest ära broneeritud.

Käisin veel lapse juurest läbi ning küsiti, kas võib vaktsineerida. Loomulikult! Lahkusin haiglast kl 12 paiku.

Kõige toredam kogu selle ürituse juures on, et kogu personal oli väga sõbralik, abivalmis ja viisakas. Kui oli abi vaja, paluti kenasti "äkki isa aitab" vms. Ja tore oli ka see, et paljudel personali hulgast ei olnud eesti keel emakeel, aga eesti keelt rääkisid nad kõik kenasti.

Meelde jäi ka osakonna seinal olev tabel 2005. aastaga, kus iga päeva kohal suur ruut ning seal sees siis iga sellel päeval sündinud lapse kohta sinine või punane triipkleepekas.  Enne meie jõnglast oli juba sel päeval 3 poissi ja 1 tüdruk ilmavalgust näinud.

Aga kutil on isikukood ka jube vahva. Mõnel mehel pole nii ilusat telefoninumbritki!



Comments


Name (nõutav)

Email (nõutav)

Veebileht

XHTML: You can use these tags: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Share your wisdom

  • Otsi


  • Teemad

  • Arhiiv