Olles eelmises töökohas e-hääletuse projektiga seotud, on valus vaadata, kui lörtsitakse hea algatus ära. Nimelt jättis president taas teist korda e-hääletuse lõplikuks seadustamiseks vajaliku seadusemuudatuse välja kuulutamata, mis on kahtlemata vastutustundetu tegu, sest sellise teguviisiga seatakse ju ohtu häälte salajasus. Oma otsuses ütleb president nii: "Leian jätkuvalt, et taoline kehtiva “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” muudatus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõttega, kuna elektrooniliselt hääletav valija saab tema poolt antud hääle muutmisel eelised võrreldes teisi hääletamisliike kasutavate valijatega." Kodanikud ja president, saage ometi aru, milles on tegelik point.

Meil on olemas eeldus – juba kehtivate seaduste järgi on e-hääletamine alates 2005. aastast kohustuslik. Olemas on ka töötav tehnoloogiline lahendus, mis on pilootkasutuse edukalt läbinud. Seesama tagasilükatud seadusemuudatus loob võimaluse hääletada elektrooniliselt mitu korda, mis välistaks häälte ostmise. Kuna kehtivat seadust, mis suurendab konkureerivate parteide (e-)hääli, on juba raske muuta, siis seadusemuudatuse torpedeerimine nii kahe partei poolt kui ka presidendi poolt teenib mõlema nimetatud partei huve ehk loob mõlemale parteile ju soodsa pinnase häälte ostmiseks. Kui sedeliga hääletamisel ei saa poliitik X kuidagi kontrollida, kas ikka hääletasid tema poolt või mitte, siis sülearvuti nina alla surudes ei ole selle kontrollimises enam üldse probleemi. Tuletagem meelde, kes on meil suurimad meediakangelased olnud häälte ostmises – ikka needsamad parteid… Kui kodanik saaks oma "jõuga" antud e-hääle ümber hääletada, siis muutuks muidu niivõrd lihtsana näiv häälteostmine mõttetuks. Kes seda siis lubada saab…

E-hääletuse võimaldamise eesmärk ei ole, et kõik peaksidki hääletama interneti teel. Põhimure on valimisvõimaluste laiendamine, eriti juhtudeks, mida kehtiv seadus ei kata. Või on ilmastikuolud või vahemaad ja seetõttu avaldaks interneti teel hääletamine mõju valimisaktiivsusele. Näide elust enesest: välismaal eelhääletamine lõpeb nädal enne päris valimisi ehk pühapäeval. Kohalik eelhääletus algab esmaspäeva hommikul. Kodanik sõidab pühapäeva õhtul välismaale ja naaseb nädala või enama pärast. Välismaal ei saa ta enam hääletada, kodumaal ei saa ta veel hääletada. Ja võime kurvastusega tõdeda, et kodaniku õigust valida on rikutud.

Kui nüüd see lombakas seadus tõesti jääbki kehtima, siis on see küll surm e-hääletuse projektile. Kuna pole juurutatud uut mõtteviisi, vaid ainult tehnoloogiat, siis diskrediteerib see projekt kogu maailmas e-hääletamist, mille suhtes kohtab juba niigi rohkem pessimismi kui optimismi. Kogu maailma lootused selles vallas on Eestile kui uutmoodi mõtlevale-tegutsevale riigile suunatud ja kui me ise selle projekti põhja laseme, siis on see minumeelest kuritegu. Praegu on viimane aeg otsustada üldse e-hääletus seadustest välja visata või pikendada rakendamise tähtaega, sest poolikut lahendust pole kellelegi vaja. Loodetavasti asi jõuab Riigikohtusse ja seal on terve mõistusega inimesed, eesotsas innovaatiivsust hindava eksjustiitsminister Märt Rask’iga.
Küsimus on antud juhul valimiste salajasuse tõlgendamises. Peab otsustama, kas peame olulisemaks probleemi, et mõni innovatiivsem kodanik saab mitu korda hääletada, või probleemi, et toimub häälte massiline ostmine ja väljapressimine. Nende probleemide lahendused on paraku antud kontekstis üksteist välistavad. Kui kumbki probleem pole vastuvõetav, on targem seadustest e-hääletus üldse välja visata või määramatusse tulevikku lükata. Ehk on järgmine president arukam ning seadustab e-valimised tervikpaketina.



Comments


Name (nõutav)

Email (nõutav)

Veebileht

XHTML: You can use these tags: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Share your wisdom

  • Otsi


  • Teemad

  • Arhiiv