Nüüdseks (st kolmapäevase seisuga) on siis kõik paberid seoses lapsega aetud. Erinevalt Sotsiaalkindlustusametist, kellele oli lihtne üle interneti taotlust esitada, ei läinud Haigekassa ja linnaosavalitsusega kaugeltki nii lihtsalt.
Â
Haigekassa lehelt algul ei saanud õigele taotlusele pihta. Helistasin ning sealt juhatati õige blanketini ning soovitati saada digiallkirjastatud taotlus ja ka EL ravikindlustuskaardi taotlus, mille võib ühte konteinerisse panna. Broo… aga ei sõnagi x-tee taotluse vormist… Proovisin EL ravikindlustuskaarti üle x-tee taotleda (seal lihtsam – vaja ainult lapse isikukood sisestada), aga öeldi, et vigane isikukood… Hmm, kontrollisin 7 korda üle, ei ole ta vigane ühti… Ok, läksid siis kõik taotlused digiallkirjastatult teele, koos palvega anda teada, kas saadi kätte. Hommikul saabus ka vastus, et kätte saadud ja selgitus, miks ma ei saanud EL ravikindlustuskaarti taotleda.
Â
Nojah, aga kõik see ravikindlustuse taotlus võiks ju ometi elektrooniline olla, st x-tee peal. Koos linnukese panemise võimalusega, et tahan EL ravikindluskaarti ka.
Â
Kuna Kristiine linnaosavalitsus ei paku üle x-tee teenuseid, siis tuli nende veebiga tutvuda. Leidsin sealt sünnitoetuse avalduse blanketi. Vahva. Kas tõesti pean ikkagi selle ise kohale viima. Haigekassa idee saata digitaalselt allkirjastatult polnud paha. Täitsin ja allkirjastasin oma nimel ära, kuna abikaasa ei mäleta oma ID-kaardi PIN-koode. Panin üldaadressil teele. Hommikul tuli mulle cc, et see kiri on läinud LOV sotsiaalhoolekande osakonda. Päeval sain aga sealt kõne.
